Ettekanded:

13.15-13.35 Toomas Hiio (doktorant). Milleks astuda ülikooli?

13.35-13.55 Sirje Tamul (lektor). Võimupiirid 19. sajandi alguse ülikoolilinnas

13.55-14.15 Ilmar Tammisto (ajalugu, 3. aasta). Pereat Bulgarinile. Kohtukompetentsi küsimused Tartu ülikoolis Bulgarini juhtumi näitel

14.15-14.35 Mihkel Truman (TÜ ajaloo muuseum). Kartseriraamat ja karistusregister 1802-1836

14.35-15.15 Kohvipaus

15.15-15.35 Liisi Pabstel (ajalugu, 3. aasta). Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli üliõpilaste
akadeemiline kohus.

15.35-15.55 Kristi Veski (kirjandus- ja kultuuriteadus, 3. aasta). Eesti üliõpilasseltside opositsiooniline meelestatus 1934-1940

15.55-16.15 Karl Jaago (ajalugu, 1. aasta). Tudengite suvevaheaeg tööteenistuses saksa okupatsiooni ajal

16.30 Raamatuesitlus: Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XXXIX
Sarja järjekordne number on pühendatud teemale „Tartu Ülikool ja Põhjasõda“. Põhjasõda ajendades ülikooli evakueerimise Pärnusse 1699 ja seejärel sulgemise 1710. Erinevad autorid vaatlevad värske pilguga Põhjasõja kajastusi tekstides kroonikatest reisialbumite ja aktusekõnedeni, ülikooli järjepidevust,  taasavatud ülikooli paigutumist linnaruumi ja Põhjasõja käsitlemist 19.-20. sajandi vahetusel Tartu ülikoolis töötanud ajaloolaste töödes.



Konverentsid ja teaduspäevad 2011

Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi  aastakonverents "Miks ja kuidas eksponeerida akadeemilist pärandit? Ülikoolimuuseumi roll tänapäeva Euroopas."

Tartu ülikooli ajaloo muuseum tähistab sel aastal oma 35. sünnipäeva. Sel puhul kutsume 5.-6. detsembril Tartu ülikooli ajaloo muuseumi konverentsile vahetama mõtteid selle üle, milline on ülikoolimuuseumi roll tänapäeva Euroopas. Kellele ja milleks on neid vaja ning kuidas eksponeerida akadeemilist pärandit?

AJAKAVA:

5. detsember 2011  VALGE SAAL

Kuidas eksponeerida akadeemilist pärandit?
11.00-11.30    Lea Leppik (TÜ ajaloo muuseum). Ülikoolide kollektsioonide eesmärgi ja tähenduse muutumine ajas
11.30-12.00    Reet Mägi (TÜ loodusmuuseum). Tartu Ülikooli loodusmuuseum muutumises
12.00-12.30    Kurmo Konsa (Tartu Ülikool). Akadeemiline pärand ja ülikooli kultuuri loomine
12.30-12.00    Ekaterina Basargina (Peterburi Teaduste Akadeemia). Exhibition activity of the Saint Petersburg branch of the Archives of the Russian Academy of Sciences (RAS)

13.00-14.00     lõuna

Millised on akadeemiliste muuseumide arengud?
14.00-14.30     Cecilia Ödman (Museum Gustavianum, Uppsala). Museum Gustavianum – the interface between the academic world and the general public
14.30-15.00    Ivar Puura (TÜ loodusmuuseum). Digital archive networks in service of science and education: risks and opportunities
15.00-15.30    Lilia Kazantseva (Ukraina Ülikoolimuuseum). University Museum of Ukraine: the revival stage
15.30-16.00    Anne Vähätalo (Aalto ülikool). Why academic heritage shouldn't be restored and exhibited?

16.00-18.00    Tartu tähetorni ja Vana Anatoomikumi külastus


6.detsember 2011  VALGE SAAL

Milline on akadeemiliste muuseumide roll kaasaja kultuuripoliitilisel maastikul?
11.00-11.20     Kristjan Haller (Tartu Ülikool). Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli muuseumid
11.20-11.45     Rein Lang (Kultuuriministeerium). Mida riik tahab?
11.45-12.10     Mariann Raisma (TÜ ajaloo muuseum). Akadeemiliste muuseumide rollist ja eesmärkidest
12.10-12.35    Marek Strandberg (ajaleht Sirp). Kas teadusolme vajab väljanäitamist?
12.35-13.00    Liia Rebane (TTÜ Muuseum). Pilguheit Tallinna Tehnikaülikooli muuseumile

13.00-14.00     lõuna

Mida me hoiame ja mille eest vastutame?
14.00-14.30    Tõnu Pani (TÜ loodusmuuseum). Teadusmuuseumi kogud – mis ja milleks?
14.30-15.00    Janet Laidla (TÜ ajaloomuuseum). Kellele on vaja 3000 negatiivi naisvõimlemisest?
15.00-15.30    Tiina-Mall Kreem (Eesti Kunstimuuseum). Ajaloopilt akadeemilises kunstikogus
15.30-16.00     Astrid Tuisk, Kadri Tüür (Eesti Kirjandusmuuseum). Teaduskollektsioonid Eesti Kirjandusmuuseumis. Lilla Daam ja virtuaalne kelder



Konverents "Professor Georg Dragendorff 175"

20. aprillil 2011 tähistatakse Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi valges saalis Tartu Ülikooli farmaatsiainstituudi kauaaegse juhataja professor Georg Dragendorffi 175. sünniaastapäeva. Kell 13.30 avatakse ülikooli ajaloo muusemi valges saalis Dragendorffile pühendatud väljapanek, millele järgneb algusega kell 14.00 konverents. Ettekannetes käsitletakse Dragendorffi aega,  tema elu ja teadustegevust, farmakoloogia arengut ja tänaseni säilinud materjale muuseumis.

Ürituse kava:

13.30 - 14.00 Professor Dragendorffile pühendatud väljapaneku avamine ja sellega tutvumine

14.00 - 14.20 Ken Kalling "Tartu ülikool 19. sajandil"

14.20 - 14.40 Toivo Hinrikus "Dragendorffi elu ja tegevus"

14.40 - 15.00 Ain Raal "Dragendorff kui teadlane ja fenomen"

15.00 - 15.20 Tullio Ilomets "Dragrndorffi keemia alastest uuringutest"

15.20 - 15.40 Sirje Sisask "Dragendorffiga seotud materjalid TÜ ajaloo muuseumis"

15.40 - 16.00 Lembit Allikmets "Farmakoloogia ja toksikoloogia areng Dragendorffi perioodil Tartus"


Ürituse korraldavad Tartu Ülikooli ajaloo muuseum ja Eesti Akadeemiline Farmaatsia Selts. Kõik huvilised on lahkesti oodatud!





Tartu tähetorni 200. aastapäevale pühendatud rahvusvaheline astronoomiakonverents „Expanding the Universe“ 27.-29. aprillil 2011.

Konverentsi kava leiad : www.ajaloomuuseum.ut.ee/observatory/expandingtheuniverse


Konverentsid ja teaduspäevad 2010

Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi konverents „Tartu Ülikool ja Põhjasõda“ 6. detsembril 2010

Tartu ülikooli ajaloo muuseumi konverents „Ülikool ja Põhjasõda“ leiab aset muuseumi valges saalis 6. detsembril 2010 algusega kell 13.00.
Põhjasõda ja selle käigus toimunud Eesti ala liitmine Venemaaga mõjutas otseselt Tartu Ülikooli. 1699 viidi ülikool Tartust Pärnusse ja 1710. aastal lõpetas ta sealsamas tegevuse seoses linna kapituleerumisega Vene vägedele. Kuigi rüütelkondade ja linnade kokkulepe Vene tsaariga sisaldas ka lubadust ülikool taas käivitada, sai see teoks alles aastal 1802 ja siis juba hoopis teistes tingimustes.
Konverentsil uuritakse, kuidas suhtus sõtta tolleaegne haritlaskond, mida tõi sõda kaasa ülikooli jaoks ja kuidas on hilisemad põlvkonnad seda käsitlenud.

Kõik huvilised on lahkesti oodatud.

Ettekanded:
13.00-13.30 Janika Päll. Põhjasõja peegeldusi Academia Gustavo-Carolinas peetud panegüürikates Karl XII-le
13.30-14.00 Janet Laidla. Sõja mõjudest Balti varauusaegsele ajalookirjutusele
14.00-14.30 Sirje Tamul. Kapitulatsioon ja universitas ― järjepidevus ja uued võimalused?
14.30-15.00 Kohvipaus
15.00-15.30 Mariann Rammo. Häving kui võimalus. Põhjasõja mõju Tartu linnaruumi arenguloole ja identiteedile
15.30-16.00 Tiit Rosenberg. Professor Carl Schirren Põhjasõja ajaloo uurijana
16.00-16.30 Ludmilla Dubjeva. Põhjasõja, selle põhjuste, eelloo ning järelmõjude käsitlemisest Tartu Ülikoolis 19. saj lõpus -20. saj alguses töötanud ajaloolaste töödes
16.30-17.00  Konverentsi kokkuvõte



Teaduspäev "Astronoom Taavet Rootsmäe - 125"

2010. aasta juunis möödub 125 aastat Eesti astronoomiakoolkonna ühe rajaja, Tartu tähetorni pikaajalise direktori (1919-1947) Taavet Rootsmäe sünnist. Selle sündmuse tähistamiseks korraldab Tartu Ülikooli ajaloo muuseum koostöös Tartu Observatooriumi ja Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo ja arheoloogia instituudiga muuseumi valges saalis teaduspäeva "Astronoom Taavet Rootsmäe – 125".

Taavet Rootsmäe on tuntud ennekõike teaduse populariseerijana, kooliõpikute autorina ja tal on oluline roll eestikeelse astronoomia-alase sõnavara väljatöötajana. Tema nimega on seotud kogu sõdadevaheline ja vahetult Teisele maailmasõjale järgnenud etapp Tartu Tähetorni arengus.



Teaduspäeva plakati koos kavaga leiad siit




Konverents "Poola president Władysław Raczkiewicz 125"

Teisipäeval, 9. veebruaril kell 13.00 avavad Tartu Ülikool ja Poola saatkond TÜ Iuridicumis mälestustahvli Tartu ülikooli vilistlasele, hilisemale Poola Vabariigi presidendile Władysław Raczkiewiczile. Sellega tähistatakse Władysław Raczkiewiczi 125. sünniaastapäeva.

Kell 14.00 algab Tartu ülikooli ajaloo muuseumi valges saalis teemakohane konverents. Ettekannetega esinevad Poola Veteranide ja Represseeritute Ameti juhataja Janusz Krupski, dr. Sławomir Lukasiewicz Poola Rahvusliku Mälu Instituudist, Toomas Hiio Eesti sõjamuuseumist ja Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo. Konverentsi juhib Tartu Ülikooli Balti poliitika professor Andres Kasekamp.

Ettekanded käsitlevad Władysław Raczkewiczi õpinguid Tartu ülikoolis, poola tudengeid Tartu ülikoolis Tsaari-Venemaa rahvuspoliitika taustal, Władysław Raczkiewiczi tegevust Poola presidendina eksiilis ja Teise maailmasõja ajal moodustatud eksiilvalitsusi rahvusvahelise õiguse kontekstis. Konverentsi korraldab Tartu Ülikooli ajaloo muuseum.

Koostöös Eesti Ajalooarhiiviga on muuseumis avatud ka väike näitus, kus esitletakse materjale, mis on seotud Władyslaw Raczkiewiczi õppimisega Tartu ülikooli õigusteaduskonnas.

Päeva täpsem kava

Władysław Raczkiewicz sündis 28. jaanuaril 1885. aastal Gruusias Kutaisis kohtuniku pojana. Ta õppis 1904.–1908. aastal Peterburi ja 1909.–1911. aastal Tartu ülikoolis, kus lõpetas õigusteaduskonna. Seejärel oli ta mõnda aega kohtunik Minskis. I maailmasõja ajal, 1914.–1917. aastal teenis ta ohvitserina Vene armees ja oli 1917. aastal Poola Sõjaväelaste Ülemkomitee loojate seas. 1918.–1920. aastal võitles Raczkiewicz Poola armee ridades bol¨evike vastu. Aastatel 1921, 1925–1926 ja 1935–1936 oli ta Poola siseminister ning 1930.–1935. aastani Poola Senati marssal. 1921.–1924. aastal oli ta Nowogródeki, 1926.–1930. aastal Vilno (Vilniuse) ja 1936.–1939. aastal Pommerimaa vojevood. Pärast seda, kui Saksamaa ja Nõukogude Liit Poola okupeerisid ja president Ignacy Mościcki tagasi astus, nimetati ta 30. septembril 1939 Poola presidendiks. Sellele ametikohale jäi ta oma surmani 6. juunil 1947. aastal.


Lisainfo:
Lea Leppik, Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi teadusdirektor, tel 737 5672, e-post lea.leppik@ut.ee
Jaan Ginter, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaan, tel 737 5391, e-post jaan.ginter@ut.ee